7. nädal - Copyleft

… ehk edasikandumisklauseli mõju litsentsi valikul.

 Copyleft on autoriõigus, mis kaitseb õigusi, mitte nende eemaldamist. Selles öeldakse, et teised võivad autori tööd kopeerida, muuta ja levitada, kui muudetud töös säilivad samad õigused. [1] Sõnas „copyleft“ on sõnamäng, mis põhineb sõnal „copyright“. Copyleft on justkui tagurpidi autoriõigus: vastupidiselt autoriõigusele, mis on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, on copyleft loodud just eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks.

Free Software Foundation eristab litsentse nelja erinevasse katekooriasse vastavalt copylefti tugevusel [2]:

Väga tugeva (AGPL) ja tugeva copyleftiga (GNU GPL) litsentsid nõuavad, et kõik tuletatud komponendid viidaks sama litsentsi alla. Selline litsents tagab, et ei seda loomingut ega ühtegi sellest välja arenenud teost ei tohi kasutada ärilisel eesmärgil. AGPLi muudab väga tugevaks asjaolu, et kui tavalisest GPLi puhul on võimalik selle algideest kõrvale hiilida tarkvara puhul, mida kasutatakse üle veebi, siis AGPL nõuab ka sel juhul lähtekoodi avalikustamist.

Nõrga copyleft'iga litsentsidele (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) kehtivad suurest samad reeglid, mis tugevatele, aga lubatud on mõned erandid (näiteks linkimine ärivaraliste teekidega). Sellist litsentsi kasutab näiteks Mozilla.

Puuduva copyleft'iga litsentsidele (Apache, MIT, X11, BSD) ei kehti mingisugust kohustust tuletatud koodil litsentsi säilitada, seega on võimalik edasiarendusest ka ärivara teha. See võimaldab näiteks Microsoftil kasutada mitmeid BSD litsentsiga programme oma ärivara osadena.

Seega soovides, et keegi ei kasutaks sinu poolt kirjutatud tarkvara ärilistel eesmärkidel ja et see oleks samas kõigile sooviatele kättesaadav, tasub kasutada tugevama copyleftiga litsentse. Kui see, mis eesmärgil keegi järgmine seda tarkvara kasutab, ei ole oluline, siis võib valitaval litsentsil copyleft ka täielikult puududa. Suuresti on see "maitse asi", nagu öeldkse.

 

Pilt - https://orbitnetwork.com

[1] - https://et.zaptech.net/what-is-copyleft

[2] - https://wiki.itcollege.ee/

 

6. nädal - Hüvasti copyright?

... ehk ideed  aastal 2012 kirjutatud raamatust "The Case for Copyright Reform" [1]

Selle raamatu autorid (Rick Falkvinge ja Christian Engströmi) leiavad, et autoriõiguse seadused on ebaproportsionaalsed. Nende idee on kehtestada copyright vaid kommertsiaalsele kasutusele, muutes kogu internetis olev intellektuaalomand kõigi tavakasutajate jaoks tasuta kättesaadavaks ja kasutatavaks. Vajadus autoriõigust puudutavate seaduste muutmiseks tuleneb sellest, et need olid (ja on tegelikult siiamaani) tegelikuses võimetud piraatlust peatama. Kopeeritud materjali jagamist saaks avastada vaid eraisikute vahelise veebi põhise info vahetuse täielikku kontrolli (ehk teisisõnu, veebist peaks kaduma igasugune privaatsus.

Nad toovad välja kuus punkti sellest, milline peaks see „reformeeritud copyright“ olema (lisan iga punkti juurde ka omaltpoolt väikse kommentaari):

 

Moraalsed õigused jäävad muutmata

See tähendab, et autoril on jätkuvalt täielik õigus sellele, et tema looming on seotud tema nimega. Samal ajal ei ole kellelgi õigust end kellegi teise loomingu autoriks nimetada. See punkt on üsnagi iseenesest mõistetav ka ilma mingisuguse täiendava kommentaarita ning see on kehtiv ka tänapäeval.

Tasuta mittekaubanduslik jagamine

See punkt tähendab sisuliselt seda,  et tavainimesel oleks täielik õigus jagada sõpradega muusikat, filme, jne, kui ta ei tee seda ärilisel eesmärgil. Vastasel korral (näiteks kodukinos piletiraha küsimisel), peab ka teose autoriõiguse omanik sellest kasumit saama. Ma leian, et selline lähenemine on mõistlik, võimaldades teose jõudmist kiiremini rohkemate inimesteni.

Tänapäeval on see juba mingil määral jõustunud (hea näide on „The Chosen“ [2]), kuid suures osas kehtib siiani tolleaegne olukord.

20 aastat kaubanduslikku monopoli

Praegusel hetkel kehtib loomingul autoriõigus veel 70 aastat pärast autori surma ning kogu selle aja vältel on autoriõiguse omanikul ainuõigus selle äriliseks kasutamiseks. See ajaperiood on aga jaburalt pikk – selle lühendamine võimaldaks loomingulistel inimestel selle pinnalt edasi töötada, mõjudes nii kultuuri kui kohati ka tehnoloogia arendamisele positiivsel. Praeguseks on see number aga siiski muutumatuks jäänud.

Autoriõiguse kinnitamine 5 aasta jooksul

On hea, kui autoriõigus rakendub koheselt ja automaatselt, kuid „reformeeritud autoriõiguse“ kohaselt peaks autor (kui ta soovib, et autoriõigus jääks kehtima) viie aasta jooksul kinnitama oma autorlust, lisades oma andmed avalikku andmebaasi. Ma leian, et selline punkt on hädavajalik, sest kui teose autor pole leitav, siis pole kellelgi isegi võimalik teose kasutamiseks autori nõusolekut küsida.

Remiksid

Uus autoriõiguse seadus peaks sisaldama ka sätestatud reegleid olemasolevate teoste osaliseks kasutamiseks millegi uue loomiseks. See puudutab peamiselt filmi- ja muusikamaailma, millele praegu rakenduvad paljuski samad reeglid, mis kirjandusele.Selle puhul on vist tegu kõige enam muutunud teemaga võrreldes aastaga 2012. Hea näitena sobib YouTube. Laadides üles video, milles on kasutatud autoriõigusega kaitstud muusikat, ei rakendu sellele koheselt trahvid, vaid video eel näidatavatest reklaamidest saadav tulu läheb just selle heliteose autorile. See muudab remikside, paroodiate jms loomise lihtsamaks (lihtsalt nende pealt pole võimalik autoritasu maksmata kasumit teenida).

DRM (Digital Rights Management) -i keelustamine

Viimase punktina toovad raamatu autorid välja selle, et uuest autoriõiguse seadusest ei ole kasu, kui firmad võivad ise kehtestada omapoolseid lisapiiranguid toote kasutamisele / jagamisele. Üldiselt nõustun – millegi legaalse kasutuse piiramine kaotab esialgselt seaduselt mõtte. Kuid kui autor otsustab mingil põhjusel seada oma loomingu kasutamisele täiendavaid piiranguid, siis on see natukene nagu ärisaladusega. Ta võib seda teha, aga kui keegi sellest läbi hammustab, oleks ka see legaalne.

 

[1] - http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf

[2] - https://watch.angelstudios.com/thechosen

5. nädal - Aeg on raha ja raha on vähe

... ehk austa teiste inimeste aega ja võrguühendust.

Nii mõneski võrgupõhises vestlusgrupis, kus on rohkem kui kaks inimest, tekib ikka aeg-ajalt olukordi, kus paar selle grupi liiget vestlevad omavahel teemadel, mis teiste grupi liikmete jaoks relevantsed ei ole. Kui tavaelus selline olukord probleemi ei tekita (vestluses mitte osaleja saab ka poole kõrvaga kuuldes olulise osa jutust kinni püüda), siis veebis muudab see info kättesaadavuse kordades tülikamaks. Märgates ühel hetkel, et mõnes Messengeri vestluses on jälle ligi sada lugemata sõnumit, võib nende läbi lugemine olla üsnagi tüütu tegevus, eriti kui lõviosa neist sisaldab vaid mõttetut lõõpimist.

Loomulikult on ka seesugune lõõpimine ja hea grupi sisene huumor oluline osa seltskonna vahelisest suhtlusest, ent kui see kõik käib läbisegi olulise infoga, võib viimane kergelt kaotsi minna. Tekib olukord, kus sõnumi saatja näeb nagu oleks adressaat info kätte saanud, ent tegelikkuses pole too seda kõige muu keskel märganudki. See võib viia omakorda järgmiste möödarääkimiste ja arusaamatusteni. Olen ise korduvalt sattunud olukordadesse, kus mõne segaduse põhjustajaks on just see, et kellelgi on mingi oluline osa informatsioonist seda ümbritsenud müra tõttu märkamata jäänud.

Mulle meeldib selles osas lahendus, mida pakub Discord – võimalus jagada ühe grupi vestlused mitmetesse eri kanalitesse. Selle mõistlikul kasutamisel on võimalik oluline info kõigest muust „olulisest“ kerge vaevaga eraldada.

Messengeri ja Discordi laadsed suhtluskanalid pole ainsad, kus vestluskaaslase aega oluliseks pidada. Ka e-kirjade ja foorumite puhul tuleks jälgida, et oluline info oleks kiirest hoomatav. See on üks kirjutamata reeglite ja elementaarse viisakuse segu - rääkida veebi vahendusel natuke teisiti, kui näost näku kohtumisel.

Pilt, https://michigan.it.umich.edu/news/wp-content/uploads/2018/04/unread-message-icon-e1524073966324.jpg