9. nädal - juht või ülemus?

… ehk kahe tuntud IT-juhi juhitüüp. 

Tõenäoliselt ei saa ühegi juhi puhul eeldada, et temas avalduks vaid ühte tüüpi juhiomadused. Efektiivseks juhtimiseks peab juht olema võimeline oma visiooni erinevatele inimestele edasi andma ja neid seeläbi eesmärgi saavutamisele motiveerima. Kuid täiusliku juhi valemit pole olemas ja nii võivad väga erinevat tüüpi juhid siiski samavõrd edukad olla. 

 

Esimeseks IT-juhiks, kellest kirjutada, valisin aastal 2019 Eesti mõjukaimaks IT-juhiks kuulutatud Jan Aasa. [1] Aasa on Saint-Gobain Glass Estonia IT-teenuskeskuse juht. Tema enda sõnul on IT-juhi kõige olulisem omadus olla tõlgiks äri ja tehnoloogia vahel. Ühelt poolt aitab ta äripoolele nendele arusaadavas keeles selgitada tehnoloogilisi võimalusi ja piiranguid ning teisalt muundab ärivajadused lisaväärtust tootvateks IT-lahendusteks. Seega on ta juhina peamiselt tateavitaja/suhtleja tüüpi – süstematiseerides ja tõlgendades informatsiooni eri osapooltele. Samal ajal leiab ta, et organisatsiooni IT-juhi roll on järjest enam ärikeskseks muutuv ja see tähendab tema jaoks, et IT-juhi ülesanne ei ole enam nii väga olla alluvatele treeneriks või mentoriks (kuna see roll jääb tema sõnul pigem väiksemate struktuurüksuste juhtidele). Pigem näeb ta end tinglikult kohtuniku rollis, hinnates tulevaste IT-lahenduste põhjendatust, tasuvust ja õiguslikku konteksti vastavalt enda, oma kolleegide ja koostööpartnerite teadmistele ja vajadustele. Arengumootorina on tema jaoks oluline ka innovatsioon, kuid järjest olulisemaks peab ta ka olemasolevate süsteemide töökindluse säilitamist ja võimalust neid vajadusel taastada. [2]

 

Kinex Ärisüsteemide endine IT-juht Indrek Saul omab hoopis teistsugust visiooni hea juhi olemusest. Saul on juhina ennekõike treener, kes peab oluliseks seda, kuidas stimuleerida inimestes nende edasist arengut ja ka koostöövõimet. Tema enda ja ta sõprade sõnul on ühest küljest tema püsimatu loomus, ent teisalt uudishimu, viinud ta praeguseks IT-juhi staatusest edasi firma tegevjuhiks ja kasvustrateegiks. Tema tuumikoskuseks ongi strateegiline juhtimine. Ent kasvustrateegina ei ole Sauli jaoks peamine ei koolitamine ega konsulteerimine, vaid ennekõike ettevõtte strateegilise juhtimise praktiliste oskuste arendamine ja treenimine. [3]

 

Pilt 1 - https://www.ituudised.ee/uudised/2019/05/21/jan-aasa-it-juht-on-tolk-ari-ja-tehnoloogia-vahel

Pilt 2 - https://www.err.ee/1213543/indrek-saul-kriisikomisjon-on-kolm-nadalat-ajast-maas

[1] - https://www.ituudised.ee/uudised/2019/05/22/eesti-mojukaimaks-it-juhiks-valiti-jan-aasa 

[2] - https://www.ituudised.ee/uudised/2019/05/21/jan-aasa-it-juht-on-tolk-ari-ja-tehnoloogia-vahel

[3] - https://saul.ee

8. nädal – Leiutad jalgratast?

… ehk milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?

Eesti õigekeelsus sõnaraamat annab sõnale professionaalne tähenduseks (elu)kutseline ja meisterlik. [1] Seega võiks meistrit "käsitöölisest" eristada see, et üks tegeleb oma erialaga ameti põhiselt, teine vaid hobi korras. Tahtes tähte närida, peab tõdema, et selline võrdlus ei ole just kuigi täpne – ka meister tähistas 14. sajandil käsitöölist ja käsitööline ei oldud kindlasti mitte hobi korras nokitseja, vaid kindla käsitööharu elukutseline esindaja – aga unustame selle hetkeks ja kasutame neid sõnu tähenduses professionaal ja amatöör.

Kõnekeelne väljend „proff“ hõlmab endas midagi muud, kui kõigest kutseharidust tõendava dokumendi olemasolu või konkreetsel erialal töötamist. Lisaks teadmiste tasemele on oluline ka oskus neid teadmisi praktikas rakendada. Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets [2] defineerib professionaali kui inimest, kelles on nii tänapäevased teadmised kui ka parim oskus neid elus rakendada. Professionaal mitte ainult ei tea, kuidas asjad olla võiksid, vaid ka oskab, tahab ja suudab asju soovitavasse seisu viia ning seda ka uutes ja ootamatutes olukordades. Professionaalsus ei asenda haritust, see on samm haritusest edasi.

Ühe võimaliku piirina „meistri“ ja „käsitöölise“ vahel võime vaadata seda, kust pärinevad tema teadmised vastava ala kohta. Heidmetsa sõnul on asjaarmastaja oma tarkuse praktika käigus ise välja mõelnud, ent „proff“ teab, kuidas maailmas tehakse. Tulles tagasi 14. sajandisse – selleks, et õpipoisist saaks meister, ei piisanud aastate pikkusest praktikast omal käel. Tarvis oli õppida (mitte ainult ühe, vaid mitme) meistri käe all. Ühest küljest avas see tulevase meistri silmaringi, teisalt säästis see teda jalgratta leiutamisest (jällegi vaieldav metafoor, arvestades, et jalgratas leiutati alles 19. sajandil [3] 😄). Seega võib ühe olulise punktina „profi“ määratluses mainida elukestvat õpet. Eriti IT valdkonnas, kus tasemel püsimiseks on vaja pidevalt juurde õppida.

Lühidalt kokku võttes võib öelda, et „proff“ on keegi, kellel on kõrgel tasemel teadmised oma valdkonnast, oskus ja soov neid rakendada ning pidev valmisolek õppida veelgi kõrgema meistri käe all.

 

[1] - https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=professionaalne&F=M

[2] - https://arvamus.postimees.ee/1992139/haritus-ja-professionaalsus

[3] - https://www.historyofinformation.com/detail.php?id=2054

7. nädal - Copyleft

… ehk edasikandumisklauseli mõju litsentsi valikul.

 Copyleft on autoriõigus, mis kaitseb õigusi, mitte nende eemaldamist. Selles öeldakse, et teised võivad autori tööd kopeerida, muuta ja levitada, kui muudetud töös säilivad samad õigused. [1] Sõnas „copyleft“ on sõnamäng, mis põhineb sõnal „copyright“. Copyleft on justkui tagurpidi autoriõigus: vastupidiselt autoriõigusele, mis on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, on copyleft loodud just eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks.

Free Software Foundation eristab litsentse nelja erinevasse katekooriasse vastavalt copylefti tugevusel [2]:

Väga tugeva (AGPL) ja tugeva copyleftiga (GNU GPL) litsentsid nõuavad, et kõik tuletatud komponendid viidaks sama litsentsi alla. Selline litsents tagab, et ei seda loomingut ega ühtegi sellest välja arenenud teost ei tohi kasutada ärilisel eesmärgil. AGPLi muudab väga tugevaks asjaolu, et kui tavalisest GPLi puhul on võimalik selle algideest kõrvale hiilida tarkvara puhul, mida kasutatakse üle veebi, siis AGPL nõuab ka sel juhul lähtekoodi avalikustamist.

Nõrga copyleft'iga litsentsidele (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) kehtivad suurest samad reeglid, mis tugevatele, aga lubatud on mõned erandid (näiteks linkimine ärivaraliste teekidega). Sellist litsentsi kasutab näiteks Mozilla.

Puuduva copyleft'iga litsentsidele (Apache, MIT, X11, BSD) ei kehti mingisugust kohustust tuletatud koodil litsentsi säilitada, seega on võimalik edasiarendusest ka ärivara teha. See võimaldab näiteks Microsoftil kasutada mitmeid BSD litsentsiga programme oma ärivara osadena.

Seega soovides, et keegi ei kasutaks sinu poolt kirjutatud tarkvara ärilistel eesmärkidel ja et see oleks samas kõigile sooviatele kättesaadav, tasub kasutada tugevama copyleftiga litsentse. Kui see, mis eesmärgil keegi järgmine seda tarkvara kasutab, ei ole oluline, siis võib valitaval litsentsil copyleft ka täielikult puududa. Suuresti on see "maitse asi", nagu öeldkse.

 

Pilt - https://orbitnetwork.com

[1] - https://et.zaptech.net/what-is-copyleft

[2] - https://wiki.itcollege.ee/