4. nädal - Pea kümme aastat hiljem

… ehk 2 visioonipunkti Eesti infoühiskonna arengukavast.

2012-2013 kirjutati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Eesti infoühiskonna arengukava aastaks 2020. Lugedes selles välja toodud visiooni on näha nii täide läinud kui ka poolikuks jäänud punkte. Toon mõlemast variandist ühe näite.

Eesti infoühiskonna arengukavas aastaks 2020 on toodud välja järgmine visioon: „IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspordist. Sellega on IKT-sektor saanud juhtivaks majandusharuks Eestis, andes suure panuse tootlikkuse kasvu.“ [1] Selline visioon oli aastatel 2012-2013 vägagi tõenäoline, sest aastaks 2012 oli IKT osakaal koguekspordis pidevalt kasvanud keskmiselt 2,7% võõra aastas (aastal 2009 oli see 4%, aastaks 2012 juba 12%). [2] Ent järgnevatel aastatel on kasvuprotsent olnud tunduvalt väiksem, vahemikus 2012-2019 on IKT sektor ekspordis suurenenud keskmiselt 0, 67% aastas. Aastaks 2019 moodustasid IKT-tooted ja –teenused koguekspordist kõigest 16,7%. [3] Aastaks 2020 oli see 16,9% (kasvades kõigest 0,2% võrra). Seega ei ole IKT-tooted ja -teenused saavutanud loodetud 20% koguekspordist, samuti ei ole IKT-sektor saanud juhtivaks majandusharuks Eestis (ehkki IKT moodustab osa suurimast majandusharust: elektrimasinad ja -seadmed). [4]

Kordades paremini on realiseerunud järgmine, samast arengukavast pärit visioon: „Eesti kultuuripärand  on  tarbimiseks  kogu  maailmas  hõlpsalt  kättesaadav ja aktiivselt leviv, sealhulgas  taaskasutuses  (nt mash-up). Väärtuslikum osa kultuuripärandist  on  digiteeritud. Loodav tulevane pärand, sealhulgas veebis loodu, on kohe talletatud  ning  digitaalse  pärandi pikaajaline säilimine tagatud.“  [1] Ma leian, et see visioon on saanud täidetud. Loomulikult on keeruline tõmmata selget piiri, milline on just see „väärtuslikum osa kultuuripärandist“, ent arvestades praeguseks digitaliseeritud materjali hulka, on see kindlasti kordades suurem, kui vaid kõige olulisem osa.  Lisaks materjalile, mis vajas digitaalseks tegemist (näiteks filmimaterjal stiilis „8 mm elu“ ja algselt vaid paberkandjal olnud kirjandus), toimub aktiivselt ka tänapäeval loodava pärimuse talletamine. Näiteks kogumiskonkurss „Märka marti!“ [5], mis ühelt poolt innustab inimesi kultuuripärandit edasi kandma ning teisalt võimaldab seda pärandit digitaalselt talletada.

 

Kasutatud allikad:

[1] - https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

[2] - https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2019/01/IKT-raport.pdf

[3] - https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2019_0.pdf

[4] - https://mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2020.pdf

[5] - https://www.parandiaasta.ee/

3. nädal - Paberilt või ekraanilt

... ehk uusmeedia mõju traditsioonilisele.

Koos veebi tekkega on ka meedia roll ja olemus tunduvalt muutunud. Traditsiooniline "ühelt kõigile" meedia (näiteks uudised raadios või televiisoris) on uues meedias asendunud "kõigilt kõigile" mudeliga. Ühest küljest võimaldab selline avatud võrgustik mugavat ligipääsu kõiksugu informatsioonile (mis aga ei pruugi sugugi tõene olla) ja võimaldab igaühel osaleda selle informatsiooni loomises, teisalt kaasneb sellega suur infomüra, mille keskelt vajaliku leidmine muutub aina raskemaks. Traditsiooniline meedia ei ole kindlasti uue kõrval välja surnud, kül aga on ka see pidanud uue kõrval sammu pidamiseks muutuma.

Uusmeediaga kaasneb informatsiooni kiire kättesaadavus ja tarbija jaoks on see kül mugav ning kasulik, ent traditsioonilise meedia poolt vaadatuna on uusmeedia kiirus hoopis negatiivne. Seda mitmel põhjusel. Võtame näiteks paberajalehed (ent sarnane mudel kehtib ka teistel traditsioonilistel meediakanalitel).  Esiteks, kui inimene saab veebi teel praktiliselt realajas informatsiooni maailmas toimuvast, siis kaob tema jaoks vajadus lugeda samu uudiseid "hilinemisega" ka paberkandialt. Seega traditsioonilise meedia tarbimine väheneb. Kui aastal 2007 luges 69% eestlastest regulaarselt vähemalt ühte ajalehte, siis aastaks 2011 oli see langenud 44% peale. Teiseks probleemiks on, kui traditsiooniline meedia püüab uuega ajaliselt "võidu joosta", sest sellega kaasneb uudiste kvaliteedi langus (kiirustamisel võivad tekkida vead ja pinnapealsus). Enamus suuremaid traditsioonilise meedia tootjaid on siiski valinud kiiruse asemel kvaliteedi ning nende poolt esitatav informatsioon on tihti uusmeedia omast täpsem.

Samas on uusmeedial tavameediale ka positiivseid mõjutegureid. Kõige positiivsemana tooksin esile otsingumootorid, mis uusmeedia endaga kaasa tõi. Suur osa traditsioonilisest meediast on kätte saadav ka veebi kaudu ja tänu otsingumootoritele on need kergesti kättesaadavad ja ka informatsiooni otsimine digitaaliseeritud andmebaasidest on lihtsam ja kordades väiksemat ajakulu nõudev, kui paberkandial oleva informatsiooni lappamine.

 

Kasutatud allikad:

Pilt, https://www.milcon.org.ng/wp-content/uploads/2019/10/New-media.jpg

https://e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meedia/uus_meedia.html

https://www.delfi.ee/artikkel/50570649/neljandik-eesti-elanikest-ei-lugenud-aasta-jooksul-uhtegi-raamatut 

https://epl.delfi.ee/artikkel/51160532/muutuv-uhiskond-muutuv-meedia

2. nädal - Olla või mitte olla

 ... ehk üks säilinud ja üks hääbunud nähtus veebieelsest ajast.

 

Internetist on saanud pea iga arvutikasutaja elu loomulik osa. Ilma selleta ei oskaks mõni inimene vast arvutiga midagi peale hakatagi. Ometi olid arvutid olemas juba ligi viiskümmend aastat enne veebi sündi. Vajadus ühenduse järgi, mis võimaldaks arvtite vahelist info edastamist, tekkis siiski üsna varakult. Aastatel 1973/74 lõid Robert Metcalfe ja tema assistent Dave Boggs süsteemi, mis võimaldas ühendust üle saja arvuti vahel (võrku oli ühendatud ka printer, mida kõik need arvutid kasutada said). Selle süsteemi nimeks sai Ethernet ja see tuleneb 19. sajandi füüsikas kasutusel olnud mõistest eeter, mis tähistas makroskoopiliste kehade vahel toimivate mõjude kandjat (näiteks elektromagnetjõu üle kandumisel päikeselt Maale). Peagi Ethernet standariseeriti ja sellest sai põhiline kohtvõrgu tehnoloogia maailmas. Ka veebi teke ei ole Etherneti olulisust vähendanud; tänapäevani on selliste võrkude kaudu ühendatud suurem osa ühenduses olevatest arvutitest ja tööjaamadest. 

Kui Ethernet on siiani kasutusse jäänud, siis tekstipõhine "veebieelne" kasutajaliides on tänapäevase tavakasutaja jaoks pea täielikult unustuste hõlma vajunud. Ehkki graafilise kasutajaliidese idee ulatub tagasi 1930. aastatesse, olid veebi loomise ajaks suurem osa personaalarvuteid alles tekstipõhise kasutajaliidesega. Näiteks personaalarvuti Juku, mida toodeti Eestis 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul, kasutas ainult tekstipõhist kasutajaliidest. Koos veebi tekkega jõudis internet aina rohkemate inimesteni ja veebi-kasutuse hõlbsustamiseks hakati kasutama aina enam graafilist kasutajaliidest. Praeguseks on graafiline kasutajaliides tekstipõhise tavakasutaja jaoks pea täielikult asendanud. Võimalus kasutada tekstipõhist kasutajaliidest näiteks käsureal on siiski säilinud; jäädavalt välja surnud see seega ei ole ja ilmselt ei saagi olema, sest nii mõneski spetsiifilisemas olukorras vajatakse just tekstipõhist kasutajaliidest.

 

Siin oli tore pilt, aga see kadus ära :(

 

Kasutatud allikad:

Pilt1 (Andy Nolan), https://inteng-storage.s3.amazonaws.com/img/iea/lV6Dq7lBwx/sizes/before-the-internet-office_resize_md.jpg

Pilt2, https://live.staticflickr.com/3280/2711290260_d96b2eacf1_b.jpg

Pilt3, https://cds.cern.ch/images/CERN-HOMEWEB-PHO-2019-004-1/file?size=large

https://www.youtube.com/watch?v=g5MezxMcRmk

https://www.zdnet.com/article/before-the-web-the-internet-in-1991/

http://muuseum.at.mt.ut.ee/kogu/165.htm