1. nädal - Arvutajast arvutiks

... ehk põnevad IT-lahendused kolmest aastakümnest.

Sõna "arvuti" võeti kasutusele juba aastal 1613 ja esialgu tähendas see arvutustega tegelevat inimest. Selline tähendus oli "arvutil" umbes kolmsada aastat, kuni tekkisid masinad, mille esmaseks eesmärgiks oli samuti arvutuste tegemine.

"Arvuti" muutumisel inimesest masinaks, mida me tänapäeval arvutina mõistame, on vaieldamatult oluliseks etapiks esimese arvuti ehitamine. Siiski, pole jõutud ühisele seisukohale, milline oli just see kõige esimene tänapäeva arvuti. Levinumad varjandid on ENIAC, ABC, Colossus ja Z1. Hoolimata sellest, et me ei pruugi nõustuda, millist neist masinatest lugeda just esimeseks arvutiks, võime esimese täielikult digitaalse programmi osas siiski üksmeelele jõuda. Aastal 1948 arendasid Frederic Williams, Tom Kilburn ja Geoff Toothill (Manchesteri Ülikoolist) valmis niinimetatud Manchesteri "Baby", mille eesmärk oli testida uut mälu tehnoloogiat. Tegemist oli 32-bitise süsteemiga, millel oli 1 kilobit mälu. See oli esimene arvuti, mille programmeerimiseks polnud vaja juhtmeid ümber tõsta ega perfokaarte sisestada - kogu programmeerimine toimus lülitite kaudu. 21. juunil 1948 käivitati sellel esimene programm, mille ülesandeks oli arvu 2¹⁸ suurima jagaja leidmine. Programm koosnes seitsmeteistkümnest käsust ja sellel kulus lahenduse (131 072) saamiseks ligikaudu 52 minutit. Selle aja jooksul oli arvuti teinud umbes 3.5 miljonit arvutust (see on 1100 arvutust sekundis, ehk ümmarguselt 1 000 000 korda vähem kui tänapäevased arvutid).

Arvuti kodeerimise lihtsustamiseks astus järgmise olulise sammu Doug Ross. Peamiselt kasutati senimaani arvutile info sisestamiseks perfokaarte. 1956 aasta veebruaris kirjutas Doug Ross, et ta pooldab ideed otseseks ligipääsuks arvutile. Ross väitis, et MIT-arvutiga ühendatud Flexowriter (elektriliselt juhitav kirjutusmasin) võiks oma odavuse ja paindlikkuse tõttu toimida sisestusseadmena. Viis kuud hiljem läbi viidud eksperiment kinnitas tema väidet ning tõestas klaviatuuri kasulikust ja mugavust.

Kolmanda IT-lahendusena mainiksin esimese meile tänapäeval kalkulaatori nime (ja kuju) all teada oleva taskuarvuti ehitamist. Aastal 1971 esitas üks HP asutajatest (Bill Hewlett) oma inseneridele väljakutse: mahutada kõik teadusliku töölaua-kalkulaatori funktsioonid korpusesse, mis mahuks särgitaskusse. Kuigi samasuguses mõõdus kalkulaatoreid oli tehtud ka varem, oli HP-35 esimene, mis lisaks põhitehetele suutis lahendada ka logaritme ja trigonomeetrilisi funktsioone, hoida vastuseid mälus ning kuvada sisestusi sarnaselt tänapäevastele kalkulaatoritele.

 

Kasutatud allikad:

Esimene arvuti. (2018). Kasutatud 02.09.2021, https://89.ee/esimene-arvuti/

The Manchester Small Scale Experimental Machine -- "The Baby". (2012). Kasutatud 02.09.2021, https://web.archive.org/web/20120604211339/http://www.computer50.org/mark1/new.baby.html

Timeline of Computer History. (2021). Kasutatud 02.09.2021, 

https://www.computerhistory.org/timeline/1956/#169ebbe2ad45559efbc6eb35720ba5f3

https://www.computerhistory.org/timeline/1971/#169ebbe2ad45559efbc6eb35720ea23b

The Museum of HP Calculators. Kasutatud 03.09.2021, https://www.hpmuseum.org/hp35.htm