Koos veebi tekkega on ka meedia roll ja olemus tunduvalt muutunud. Traditsiooniline "ühelt kõigile" meedia (näiteks uudised raadios või televiisoris) on uues meedias asendunud "kõigilt kõigile" mudeliga. Ühest küljest võimaldab selline avatud võrgustik mugavat ligipääsu kõiksugu informatsioonile (mis aga ei pruugi sugugi tõene olla) ja võimaldab igaühel osaleda selle informatsiooni loomises, teisalt kaasneb sellega suur infomüra, mille keskelt vajaliku leidmine muutub aina raskemaks. Traditsiooniline meedia ei ole kindlasti uue kõrval välja surnud, kül aga on ka see pidanud uue kõrval sammu pidamiseks muutuma.
Uusmeediaga kaasneb informatsiooni kiire kättesaadavus ja tarbija jaoks on see kül mugav ning kasulik, ent traditsioonilise meedia poolt vaadatuna on uusmeedia kiirus hoopis negatiivne. Seda mitmel põhjusel. Võtame näiteks paberajalehed (ent sarnane mudel kehtib ka teistel traditsioonilistel meediakanalitel). Esiteks, kui inimene saab veebi teel praktiliselt realajas informatsiooni maailmas toimuvast, siis kaob tema jaoks vajadus lugeda samu uudiseid "hilinemisega" ka paberkandialt. Seega traditsioonilise meedia tarbimine väheneb. Kui aastal 2007 luges 69% eestlastest regulaarselt vähemalt ühte ajalehte, siis aastaks 2011 oli see langenud 44% peale. Teiseks probleemiks on, kui traditsiooniline meedia püüab uuega ajaliselt "võidu joosta", sest sellega kaasneb uudiste kvaliteedi langus (kiirustamisel võivad tekkida vead ja pinnapealsus). Enamus suuremaid traditsioonilise meedia tootjaid on siiski valinud kiiruse asemel kvaliteedi ning nende poolt esitatav informatsioon on tihti uusmeedia omast täpsem.
Samas on uusmeedial tavameediale ka positiivseid mõjutegureid. Kõige positiivsemana tooksin esile otsingumootorid, mis uusmeedia endaga kaasa tõi. Suur osa traditsioonilisest meediast on kätte saadav ka veebi kaudu ja tänu otsingumootoritele on need kergesti kättesaadavad ja ka informatsiooni otsimine digitaaliseeritud andmebaasidest on lihtsam ja kordades väiksemat ajakulu nõudev, kui paberkandial oleva informatsiooni lappamine.
Kasutatud allikad:
Pilt, https://www.milcon.org.ng/wp-content/uploads/2019/10/New-media.jpg
https://e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meedia/uus_meedia.html
https://www.delfi.ee/artikkel/50570649/neljandik-eesti-elanikest-ei-lugenud-aasta-jooksul-uhtegi-raamatut
https://epl.delfi.ee/artikkel/51160532/muutuv-uhiskond-muutuv-meedia
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar