12. nädal - Kas on see halb või on see hea

… ehk üks positiivne ja üks negatiivne näide kasutatavusest veebis.

 

Inimese ja arvuti vahelise suhtluse uurija ja veebi-kasutatavuse konsultant Jakob Nielsen on toonud välja viis kriteeriumit, mille järgi hinnata IT lahenduste kasutajaliidest. Nendeks punktideks on:

• õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid?
• tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud?
• meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud?
• veakindlus - kui palju vigu kasutaja objekti kasutamisel teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada?
• rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus?
  

Positiivse näitena veebis leiduvast kasutajaliidesest tooksin välja maksekeskus.ee ja ennekõike selle poolt pakutava pangalinkide süsteemi. Ma leian, et tegu on ääretult tõhusa ja rahulolu tekitava tarkvaralahendusega, mis võimaldab täpsust nõudvad rahaasjad lihtsalt ja kiirelt korda saada. Selle lihtne, samm-sammult edasi liikuv kasutajaliides muudab teenuse kasutamise intuitiivselt hoomatavaks ning kergesti õpitavaks. Visuaalne lihtsus vähendab kasutaja jaoks ka vigade tegemise võimalust, sest tavakasutuse jaoks mittevajalikud andmed ja valikud on protsessi hõlbsustamiseks peidetud.

 

Negatiivse näitena meenuvad mitmed veebipoed, kus mõnda toodet lähemalt uurides ja seejärel eelmisele lehele tagasi tulles toimub „refresh“. Praktikas tähendab see seda, et otsingut ei saa jätkata sealt, kus see pooleli jäi, vaid kõigepealt tuleb uuesti järg üles leida, kuna veebileht suunab tagasi algusesse (eriliselt annab see tunda nutitelefoni kaudu). Selline ebameeldiv omadus on näiteks Rahvaraamatu e-poes. Konkreetne veebileht on küll väga meeldiva visuaalse ülesehitusega ja kergesti hoomatav, kuid mainitud probleem vähendab reaalsetes olukordades tunduvalt selle tõhusust ja seega ei ole ka kasutuskogemus nii meeldiv, kui võiks.

 

https://maksekeskus.ee

https://rahvaraamat.ee

11. nädal - VideoPad

… ehk tarkvara arendus- ja ärimudeli analüüs konkreetse projekti näitel.

Valisin IT-projektiks, millest kirjutada, VideoPad'i. Kasutan seda ise juba üle viie aasta.

VideoPad on videotöötluse tarkvara, mis põhineb “freemium” ärimudelil. Kasutaja saab ise otsustada, kas kasutada tasuta (koduseks kasutuseks mõeldud) või tasulist (preemium) teenust. Tasuta versioonis ei ole programmi funktsioone piiratud, kuid selle kasutamine ärilistel eesmärkidel on keelatud. Videopad loodi aastal 2012, väljaandjaks ja arendajaks on Austraali tarkvarafirma NCH Software. [1]

Ma ei leidnud NCH Software arendusmudeli kohta kuigi palju materjali. Firma ütleb enda kohta sellise lause, et nende jaoks on oluline meeskonnakultuuri säilitamine, kus igaühe mõtted ja arvamused on olulised. [2] Lisaks mainitakse ühes tööpakkumises, et tegemist on ettevõttega, kes võtab oma toodete arendamisse tõsiselt, kuid ülikonda ega lipsu kontoris ei näe. [3] Arvestades ka nende toodangut (peamiselt video- ja helitöötluseks mõeldud tarkvarad) tundub mulle, et nende poolt kasutatav arendusmudel võiks olla näiteks niinimetatud spiraalmudel. Selline mudel võimaldab tarkvarast analüüside abil järjest uusi ja paremaid versioone luua, nagu ka VideoPad'i puhul läbi aastate toimunud on.

 

Pilt - http://theperfectcopax.weebly.com/uploads/1/2/6/8/126889257/135620225_orig.jpg

[1] - www.nch.com.au

[2] - https://www.seek.com.au/companies/nch-software-797870

[3] - https://www.seek.com.au/job/54578305

10. nädal - Kuidas saada häkkeriks

… ehk samanimelise kirjutise arvustus.

Originaalselt on tegu ingliskeelse dokumendiga ("How To Become A Hacker") ja selle autoriks on Eric S. Raymond. Eestikeelse tõlke autor on Kaido Kikkas.

Sõna "häkker" tähistab tipp-programmeerijatest ja võrguässadest koosneva kogukonna liiget. Häkkerid ehitasid üles Interneti ja panid tööle veebi. Häkkerid tegid Unixi operatsioonisüsteemist selle, mis ta on praegu. Ent mõned inimesed, kes ennast ise häkkeriks nimetavad, on andnud sellele sõnale negatiivse maigu, tundes lõbu arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi torkimisest. Raymond tõmbab siin selge piiri - need ei ole häkkerid vaid kräkkerid. Minu meelest toob ta huvitava paralleeli, kasutades võrdlust autovarga ja -inseneri vahel. Oskus kellegi autosse sisse murda ei tee sinust professionaali. Samamoodi ei tee oskus mõnda süsteemi sisse murda ja seda lõhkuda sinust häkkerit.

Raymond toob esmajärjekorras välja selle, et häkkerlus ei ole vaid oskus midagi arvutis ära teha. Häkkeril peab olema häkkeri mentaliteet. Ta kirjeldab lihtsalt ja tabavalt lahti selle, kuidas üks häkker mõtleb ja maailma näeb. Alles seejärel kirjeldab Raymond põhioskusi (nagu programmeerimine ja inglise keele oskamine), mille õppimisele iga tulevane häkker peab aega pühendama. Häkkeritel on tihtipeale ka sarnased huvialad väljaspool arvutit ja kuna staatus ja reputatsioon häkkerikultuuris tuleneb otseselt sellest, mida teised häkkerid sinust arvavad, on mõistlik kuuluda samadesse gruppidesse, kuhu nemad kuuluvad.

Häkkerite jaoks on maailm täis lõputuid võimalusi ja põnevaid probleeme, mida lahendada. Seetõttu ei ole mõttekas sama probleemi kaks korda lahendada. Igasugune rutiine mõttetöö tuleks mehhaniseerida, et häkkeril oleks võimalik suunata oma tegevus uute probleemide lahendamisele. Keegi ei ole kohustatud oma ideid ja lahendusi tasuta jagama, ent see on häkkerite seas igati teretulnud tegevus, kuna see võimaldab järgmistel vältida „ratta leiutamist“.

Kokkuvõtteks võin öelda, et see kirjutis on hästi üles ehitatud ja põnev lugeda. Minu jaoks oli see inspireeriv, innustades olema rohkem nagu häkker - mitte ainult oma tegude, vaid ka suhtumise poolest.

"Kuidas saada häkkeriks" - https://www.kakupesa.net/hacker/#2

9. nädal - juht või ülemus?

… ehk kahe tuntud IT-juhi juhitüüp. 

Tõenäoliselt ei saa ühegi juhi puhul eeldada, et temas avalduks vaid ühte tüüpi juhiomadused. Efektiivseks juhtimiseks peab juht olema võimeline oma visiooni erinevatele inimestele edasi andma ja neid seeläbi eesmärgi saavutamisele motiveerima. Kuid täiusliku juhi valemit pole olemas ja nii võivad väga erinevat tüüpi juhid siiski samavõrd edukad olla. 

 

Esimeseks IT-juhiks, kellest kirjutada, valisin aastal 2019 Eesti mõjukaimaks IT-juhiks kuulutatud Jan Aasa. [1] Aasa on Saint-Gobain Glass Estonia IT-teenuskeskuse juht. Tema enda sõnul on IT-juhi kõige olulisem omadus olla tõlgiks äri ja tehnoloogia vahel. Ühelt poolt aitab ta äripoolele nendele arusaadavas keeles selgitada tehnoloogilisi võimalusi ja piiranguid ning teisalt muundab ärivajadused lisaväärtust tootvateks IT-lahendusteks. Seega on ta juhina peamiselt tateavitaja/suhtleja tüüpi – süstematiseerides ja tõlgendades informatsiooni eri osapooltele. Samal ajal leiab ta, et organisatsiooni IT-juhi roll on järjest enam ärikeskseks muutuv ja see tähendab tema jaoks, et IT-juhi ülesanne ei ole enam nii väga olla alluvatele treeneriks või mentoriks (kuna see roll jääb tema sõnul pigem väiksemate struktuurüksuste juhtidele). Pigem näeb ta end tinglikult kohtuniku rollis, hinnates tulevaste IT-lahenduste põhjendatust, tasuvust ja õiguslikku konteksti vastavalt enda, oma kolleegide ja koostööpartnerite teadmistele ja vajadustele. Arengumootorina on tema jaoks oluline ka innovatsioon, kuid järjest olulisemaks peab ta ka olemasolevate süsteemide töökindluse säilitamist ja võimalust neid vajadusel taastada. [2]

 

Kinex Ärisüsteemide endine IT-juht Indrek Saul omab hoopis teistsugust visiooni hea juhi olemusest. Saul on juhina ennekõike treener, kes peab oluliseks seda, kuidas stimuleerida inimestes nende edasist arengut ja ka koostöövõimet. Tema enda ja ta sõprade sõnul on ühest küljest tema püsimatu loomus, ent teisalt uudishimu, viinud ta praeguseks IT-juhi staatusest edasi firma tegevjuhiks ja kasvustrateegiks. Tema tuumikoskuseks ongi strateegiline juhtimine. Ent kasvustrateegina ei ole Sauli jaoks peamine ei koolitamine ega konsulteerimine, vaid ennekõike ettevõtte strateegilise juhtimise praktiliste oskuste arendamine ja treenimine. [3]

 

Pilt 1 - https://www.ituudised.ee/uudised/2019/05/21/jan-aasa-it-juht-on-tolk-ari-ja-tehnoloogia-vahel

Pilt 2 - https://www.err.ee/1213543/indrek-saul-kriisikomisjon-on-kolm-nadalat-ajast-maas

[1] - https://www.ituudised.ee/uudised/2019/05/22/eesti-mojukaimaks-it-juhiks-valiti-jan-aasa 

[2] - https://www.ituudised.ee/uudised/2019/05/21/jan-aasa-it-juht-on-tolk-ari-ja-tehnoloogia-vahel

[3] - https://saul.ee

8. nädal – Leiutad jalgratast?

… ehk milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?

Eesti õigekeelsus sõnaraamat annab sõnale professionaalne tähenduseks (elu)kutseline ja meisterlik. [1] Seega võiks meistrit "käsitöölisest" eristada see, et üks tegeleb oma erialaga ameti põhiselt, teine vaid hobi korras. Tahtes tähte närida, peab tõdema, et selline võrdlus ei ole just kuigi täpne – ka meister tähistas 14. sajandil käsitöölist ja käsitööline ei oldud kindlasti mitte hobi korras nokitseja, vaid kindla käsitööharu elukutseline esindaja – aga unustame selle hetkeks ja kasutame neid sõnu tähenduses professionaal ja amatöör.

Kõnekeelne väljend „proff“ hõlmab endas midagi muud, kui kõigest kutseharidust tõendava dokumendi olemasolu või konkreetsel erialal töötamist. Lisaks teadmiste tasemele on oluline ka oskus neid teadmisi praktikas rakendada. Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets [2] defineerib professionaali kui inimest, kelles on nii tänapäevased teadmised kui ka parim oskus neid elus rakendada. Professionaal mitte ainult ei tea, kuidas asjad olla võiksid, vaid ka oskab, tahab ja suudab asju soovitavasse seisu viia ning seda ka uutes ja ootamatutes olukordades. Professionaalsus ei asenda haritust, see on samm haritusest edasi.

Ühe võimaliku piirina „meistri“ ja „käsitöölise“ vahel võime vaadata seda, kust pärinevad tema teadmised vastava ala kohta. Heidmetsa sõnul on asjaarmastaja oma tarkuse praktika käigus ise välja mõelnud, ent „proff“ teab, kuidas maailmas tehakse. Tulles tagasi 14. sajandisse – selleks, et õpipoisist saaks meister, ei piisanud aastate pikkusest praktikast omal käel. Tarvis oli õppida (mitte ainult ühe, vaid mitme) meistri käe all. Ühest küljest avas see tulevase meistri silmaringi, teisalt säästis see teda jalgratta leiutamisest (jällegi vaieldav metafoor, arvestades, et jalgratas leiutati alles 19. sajandil [3] 😄). Seega võib ühe olulise punktina „profi“ määratluses mainida elukestvat õpet. Eriti IT valdkonnas, kus tasemel püsimiseks on vaja pidevalt juurde õppida.

Lühidalt kokku võttes võib öelda, et „proff“ on keegi, kellel on kõrgel tasemel teadmised oma valdkonnast, oskus ja soov neid rakendada ning pidev valmisolek õppida veelgi kõrgema meistri käe all.

 

[1] - https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=professionaalne&F=M

[2] - https://arvamus.postimees.ee/1992139/haritus-ja-professionaalsus

[3] - https://www.historyofinformation.com/detail.php?id=2054